Etioopia meeste jalgpallikoondis, keda tuntakse kohalike kaljukitsede järgi hüüdnimega Walias, esindab uhkusega riigi jalgpallipärandit. Üle 120 miljoni kirgliku toetajaga üle mägismaa peegeldavad nende rohelised, kollased ja punased vormid riigilippu ning tagavad tugeva identiteedi igal matšil.
See meeskond on panaafrika jalgpalli alustala. Meeskond on osalenud nii piirkondlikel kui ka rahvusvahelistel võistlustel – alates CECAFA karika pingelisest võistlusest (toimub peaaegu igal aastal alates 1978. aastast) kuni Aafrika mandrivõistluste ja maailmameistrivõistluste kvalifikatsioonimängude oluliste hetkedeni. Nende mäng peegeldab rahvuslikku vaimu – jalgpallienergia alust, taktikalise distsipliini siirast näitamist ja sügavat pühendumist Etioopia esindamisele jalgpalliväljakul. Fännidele, kes soovivad seda siirast ambitsiooni oma silmaga näha, on matšipiletite hankimine jalgpallivaatamise kogemuse oluline osa.
Etioopia jalgpallilugu algas 20. sajandil, tuues kaasa ühe Aafrika esimestest jalgpallivõimsustest. 1960. aastad tähistasid Etioopia jalgpalli kuldaega, kus saavutati enneolematu edu, mida tänapäeval pole veel ületatud. Visionääriliste juhtide ja nutika taktikalise personali abil saavutas Etioopia koondis olulisi võite, millest kõige tähelepanuväärsem oli 4-2 võit USA üle 1968. aasta Mexico City olümpiamängude esimeses voorus. Vaid kaks aastat varem kvalifitseerus Etioopia esimest korda Aafrika rahvaste karikavõistlustele ja osales seal.
Walias lõi oma pärandi võimsate kohalike tegudega, peegeldades Etioopia tõusu Aafrika kultuuri- ja poliitilise elu mõjutajaks. Ülemaailmne jalgpall on Etioopia ühiskonnas peatamatu jõud, kuid see on ka lõhestav. Mäng on ühine keel, mida räägitakse Etioopia mitmekesistes ja mõnikord vastuolulistes etnilistes rühmades. Kuid kui asi puudutab kohalikku lojaalsust, võib jalgpall olla sama võimas relv kui ükskõik milline tsiviilarsenalis.
Etioopial on tänu oma asukohale Addis Abebas, mis asub üle 2400 meetri kõrgusel merepinnast, ainulaadne kõrgmäestiku treeninguvõimalus. Sellisel kõrgusel treenimine annab märkimisväärse vastupidavuse eelise madalamal kõrgusel, näiteks merepinnal, mängides. See kehtib eriti siis, kui Etioopia jalgpallikoondis võistleb teiste Aafrika riikidega. Etioopia pojad ja tütred, kes väljakule astuvad, omavad üldiselt igapäevaseid oskusi, mida nende palju rikkamate kolleegide Euroopas ja Ameerikas pole.
Etioopia kõrgpunkt saabus 1962. aastal, kui nad võitsid kodumurul Aafrika rahvaste karika. See oli nende ainus oluline rahvusvaheline tiitel, kuid see hetk on saanud osaks riiklikust motivatsioonilisest heliribadest. Taktikalise distsipliiniga, mis tõenäoliselt tõukas nad jalgpalli tipptasemele, ning kodupubliku toetusega, mis garanteeris, et nad finaali teel ei kaota, said Walias (koondise kohalik nimi) Aafrika meistriteks.
Etioopia on Aafrika mandril jalgpallimaailmas jõud. Pilt ei pruugi tunduda nii roosiline kui algselt paistis, kuid poolteist aastakümmet pärast Etioopia võitu 1962. aasta Aafrika karikavõistlustel inspireerib anne, mis tõi koju riigi esimese suure rahvusvahelise trofee, endiselt järgmist põlvkonda.
Etioopia on saavutanud ka suurt edu piirkondlikel võistlustel ja parandanud oma sooritust maailmameistrivõistluste valikmängudes, jõudes sageli viimasesse etappi. Mis on võimaldanud koondisel saavutada seda märkimisväärset edu? Kolm tegurit – taktikaline distsipliin, kirg ja selge koduväljaku eelis – on Etioopia loo mõistmiseks võtmetähtsusega.
Uus koosseis koosneb lisaks uutele liikmetele ka kogenud juhtidest. Yomif lisab võrrandisse lisaks andele ka kiiruse. Ta on töökas ja tema raske töö tasub end ära võidetud medalites. Nii on tema nimi ilmselt võrrandi etteotsa jõudnud. Kuid Biniam Mehary pakub palju enamat kui lihtsalt andeka keskväljuri taktikalist usaldusväärsust kiire läbimurde kogemusega.
Keskväljal on Kuma Girma. Ta avaldab keskväljal pikamaajooksja mõju, justkui jookseks ta väljakul sirgjooneliselt kella 10st 2ni. Ta on kohal. Ta katab maapinda. Matši vastupidavus on alati olnud osa jalgpallist. See on mängu seadus. Berihu Aregawi oli siin 10 000 meetri jooksuks, seejärel oli siin Hagos Gebriwhet, kes jooksis 5000 meetrit ja kutsuti siis 2022. aasta mais tagasi integreeritud jalgpalliprojekti viimaseks 1000 meetriks, mis lõppes sama aasta augustis Indias Dharamsalas. Neli päeva mänge. Kaks meeskonda. Jalgpall, kus 5000 ja 10 000 meetri distantsjooks oli oluliseks treeninguelemendiks.
Tänapäeval tulevad mängijad noorteakadeemiatest ja treeningprogrammidest. Need aitavad arendada lisaks andele ka noorte oskusi. Minu arvates on rahvusvaheline kogemus eluliselt tähtis. Lisaks taktikalise perspektiivi laiendamisele pakub see mitmesuguseid elutunde, mida saab õppida ainult välismaal elades. See kehtib mitte ainult meie koondise liikmete, vaid ka kõigi püüdlike professionaalide kohta. Kui arvestada kõiki noortekoosseise üle maailma – veelgi parem, kui vaadata meie koondise liikmeid, kes on maitsnud välisliiga elu –, saab see veelgi ilmsemaks.
Etioopia meeste jalgpallikoondise otseülekande jälgimine on Aafrikas ainulaadne kogemus. Animeeritud väljapanekud, rütmilised hüüded ja toetajate hämmastav lojaalsus loovad staadionil elektrilise atmosfääri. Etioopia koondis on rahvusvahelisel areenil piisavalt võluv ja edukas, et lisab oma kalendrisse sageli kõrgetasemelisi sõprusmänge. Nii juhtus ka 2023. aasta oktoobris, kui meeskond kohtus D.C. Unitediga Audi Fieldil Washingtonis.
Toetajad saavad naudingut palju enamast kui lihtsalt üheksakümnest minutist mängust. Matšipäev on pidu, mis ulatub muusikasse, toitu ja toetajate kultuuri. Traditsioonilised elemendid – nagu kohviseremoonia enne matši või hea vana trummirull – hoiavad matšipäeva mälestuse palju kauem alles kui tegelik sündmus ise.
Etioopia matšid on ainulaadsed, neid iseloomustab trummihelid ja muud värvikad kohalikud pillid. See annab sündmustele veelgi kohalikku värvi ja muudab etenduse veelgi suurejoonelisemaks. Värvikas segu inimestest ja sündmustest, kus trummipõrin ja kohaliku vaimu puhkemine loovad erilise kogem